Järvamaa Vähihaigete Ühing

Ühing on moodustatud 29.aprillil 1997
Ühingu juhatuse esimees Ülle Kiivet,
telefon 387 9705, 5191 6317
e-mail: yllekiivet(at)gmail(dot)com

Vähihaigete Ühingu projekt 2015


***
 
 Strateegia seab eesmärgiks vähi haigestumuse ja suremuse leviku vähenemise
 
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Onkoloogide Seltsi koostöös valminud riiklik vähistrateegia seab eesmärgiks vähendada haigestumuse levikut ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse ja vähisuremusse. Eesmärgiks on pikendada ka vähihaigete eluiga ja –kvaliteeti.

Sotsiaalminister Jaak Aab´i sõnul on haigestumine vähki Eestis tehtud haiguskoormuse uuringu järgi üks suurimaid tervisekao põhjustajaid. Nii suremuse kui ka haigestumuse põhjustajana on vähk teisel kohal. Esimesel kohal on vereringeelundite haigused.

„Kui kogu vähihaigestumuse tase Eestis on Euroopa mastaabis keskmine, siis torkab silma sage haigestumine ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse, samuti suur suremus ja vähihaigete lühike eluiga võrreldes Euroopa arenenud riikidega,” ütles Aab.

Kokku haigestub Eestis vähki ligi 6000 ja sureb 3500 inimest aastas. Enim surevad eestlased kopsu-, käär- ja pärasoole- ning maovähki. Need on ka vähihaigused, millesse mehed enim haigestuvad. Meeste puhul lisandub veel eesnäärmevähk. Naised haigestuvad kõige rohkem rinna-, naha- ning käär- ja pärasoolevähki.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin Nurme sõnul seab aastateks 2007-2015 koostatud riikliku strateegia eesmärgiks, et võrreldes praeguse tasemega haigestuks vähki alates aastast 2015 ligi 300 inimest ehk 5% vähem Eesti elanikke ning vähki sureks aastas ligi 350 inimest vähem. Sealhulgas on eesmärgiks vähendada eelkõige haigestumist ja suremust ennetatavatesse vähkidesse nagu seda on kopsuvähk ja rinnavähk.

Vähisuremuse ja haigestumuse vähendamiseks tuleb Nurme sõnul rakendada tervet abinõude kompleksi, sh tõsta Eesti elanike teadlikkust välditavatest vähiriskidest ja saavutada püsiv positiivne muutus kogu elanikkonna tervisekäitumises. „Umbes kolmandik vähi haiguskoormusest kaob kui vähendame peamisi riskitegureid,” ütles Nurm. „Riskide maandamiseks tuleb vähendada tubaka- ja alkoholitarvitamist, suurendada kehalist aktiivsust, toitudes tervislikult ja tasakaalustatult, kasutada tervislikke toiduvalmistamisviise, vähendada riske töökeskkonnas ja vältida ultraviolettkiirgust,” loetles Nurm.

Strateegia rakenduskavas kirja pandud tegevused on suunatud tubakatoodete tarvitamise vähendamisele noorte seas, passiivse suitsetamise vältimisele, suitsetajate abistamisele tubakast loobumisel. Kavas on läbi viia toiduvalmistamise tehnoloogia alaseid teavituskampaaniaid tootjatele, toitlustajatele ja elanikkonnale, tugevdada toidujärelevalvet ja arendada seiret keemiliste saasteainete sisalduse üle toidus ja mõjutada tootjaid täiustama tehnoloogiaid toiduohutuse suurendamiseks.

Nurme sõnul on vähiriskide maandamiseks töö- ja elukeskkonnas eriti oluline vähendada tervisele ohtlike vähki tekitavate kemikaalide kasutamist Eesti tööstuses. Ohtlikud ained tuleb asendada vähemohtlikega ja välistada nende turustamine tavatarbijale, tõhustades järelevalvet ja seiret kemikaalide üle.

Lisaks ennetustegevusele on strateegias olulisel kohal vähktõve varane avastamine sõeluuringutega, kasvajate diagnostika ja ravi, samuti taastus- ja palliatiivse ravi teenused.

Vähktõve varaseks avastamiseks rakendatakse sõeluuringuid, milledest enim tõendusepõhised on emakakaelavähi ja rinnavähi uuringud, kus teatud vanuses ja ajaintervalli järel kutsutakse naised aktiivselt tervisekontrolli. Haigekassa finantseerimisel ja SA Eesti Vähifondi juhtimisel on viidud läbi uuringute pilootprojekte alates 2002 aastast. Strateegia alusel minnakse üle seniselt kindlustuspõhiselt rahvastikupõhisele sõeluuringutele, millede teostamiseks luuakse vajalikud struktuurid.

Strateegia ühe osana planeeritakse vähiravi sisukamaks ja läbimõeldumaks korraldamiseks luua vähiravi kvaliteedi komisjon, kus oma eriala parimad spetsialistid analüüsivad ravikorraldust ja –tulemusi.
See, et haigus avastatakse hilja ja on juba kaugele arenenud, on sageli tingitud hilisest arstile pöördumisest. Kaasaegsete diagnostikameetoditega on võimalik vähktõve avastamine juba varases arengustaadiumis. Samuti on võimalik hinnata haiguse levikut organismis. Strateegia ühe osana planeeritakse detailsete diagnostika-ja ravijuhiste uuendamist ja tutvustamist, mis arvestaksid EL -s aktsepteeritud tavasid ja juhiseid. Maksimaalselt hea elukvaliteedi tagamiseks on oluline samaaegselt raviga taastada häirunud funktsioone või kohaneda puudega vähihaigete taastusravi kaudu. Vajadusel kindlustada haigele küllaldane vaevuste leevendamine ja toetus kuni surmani, kaasaarvatud pere toetamine.

Strateegia väljatöötamisel olid ministeeriumi partneriteks Eesti Onkoloogide Selts, Vähiliit, Onkoteraapia Selts, Radioloogide Selts, Tervise Arengu Instituut, Tervishoiuamet, Eesti Haigekassa, Tervisekaitseinspektsioon, Kemikaalide Teabekeskus, SA Vähi Sõeluuringud, SA Kodune Toetusravi.

Vähistrateegiat tegevuskava hakkab ellu viima Tervise Arengu Instituut. Kogu strateegia eelarve on sel aastal 7,5 miljonit krooni.
 

Vähi vältimiseks:
Ų Ära suitseta ja väldi tubakasuitsust keskkonda!
Ų Hoidu alkoholiga liialdamast!
Ų Toitu tasakaalustatult ning söö rohkem köögi- ja puuvilju!
Ų Tarbi vähem suitsutatud, konserveeritud, grillitud ja praetud toitu!
Ų Ära liialda solaariumi ja päikesega, kasuta päikesekreemi!
Ų Naisena võta osa rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringutest!
Ų Järgi toodete kasutusjuhendeid!
Ų Eelista tervisele ohutuid tooteid!
Ų Toeta keskkonnasäästlikku ja tervisele ohutut prügimajandust!
Ų Kemikaalidega kokkupuutuvad töötajad! Nõudke tööandjalt teavet kemikaalide omadustest ja vajalike tegevuste kasutusele võtmist riskide maandamiseks!
Ų Tööandjad! Nõudke töötajatelt ohutusvahendite kasutamist!

***
nelja veregrupi dieet
 
Keskajal Saksamaal elanud ja pärast surma pühakuks kuulutatud kloostri abtiss Hildegard von Bingen on öelnud: "Spelta nisu on parim viljaliik. Kes seda sööb, saab õige liha ja õige vere, ja ta teeb inimese hinge rikkaks ja annab inimesele rõõmsa meele." Seda vilja on mainitud piibliski.
 
Oleme sellised, kuidas me sööme. Õigesti kombineeritud toit ei tekita rasvakihti ega ummista organeid. Tuleb mõelda sellele, et me ei saa energiat mitte sellest, mida sööme, vaid sellest, mida suudame seedida ja omastada. Trofoloogid väidavad, et vale toiduvalik tekitab seedeorganites käärimisi, mis mürgitab organismi. Organism muutub vastuvõtlikuks haigustele. Oluline on toiduainete omavaheline seos.
 
Doktor Levin ütleb, et tema dieet on 28 002. ja 28 001. on veregruppide dieet. "Tsiviliseeritud maailm on väga lollis olukorras: me oleme oma tervise üles ehitanud ainult ravimitele", ütleb ta, "me säästame oma südant, kopse ja muud, aga absoluutselt ei säästa oma seedetrakti".
 
Praegu võtavad vähihaigeid vastu ainult kaks haiglat - Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kuid ka Ida-Tallinna Keskhaigla taotleb sotsiaalministeeriumilt vähiravi litsentsi.
Vähk on raske haigus. Kui haigus varakult avastatakse ja kohe ravima saab hakata, on lootust, et haige võib ellu jääda. Avastamisega on probleeme, sest kahtluse korral tahaks ikka onkoloogi konsultatsioonile pääseda.
Praegu on nii, et perearst annab saatekirja ja siis tuleb onkoloogi juurde järjekorda panna. Järjekorrad on aga kuude pikkused. Kui lõpuks arsti vastuvõtule jõuad, ja diagnoos kinnitub, tuleb haigel ikka ja jälle haiglasse tagasi minna, sest ravi on pikk ja ka kallis.
Vähihaiged on head patsiendid ja iga külastus tähendab haigemajale käivet ja ka kasumi suurenemist. Enamik suuri haiglaid lõpetab aasta lõpus kasumiga.